Katrini suvi Rhodosel: mai 2013

Lennupäev ehk Tln- Fra- Ath- Rho

Ärasõidu päeval pidin ärkama 4.15, et jõuda 5ks lennujaama, vanemad saatsid mu lennule. Tallinna lennujaamas läks kontroll kiirelt ja juba ma olingi esimesel lennul, lend kestis umbes kolm tundi, istusin kahe mehe vahel. Vasakpoolne mees oli eestlane ja pidi Napoli sõitma perega, teine mees oli tumedanahaline ning sõitis Frankfurti. Natukene ka tukkusin lennukis.Frankfurti lennujaam oli meeletult suur ning pidin kõmpima umbes 10 kilomeetrit, et jõuda oma värvava juurde, kuna aega oli 5 tundi, siis otsustasin raamatut lugeda ja filmi vaatada, natukene vaatasin ka lennujaamas ringi. Lennuvärva number ka muutus. Frankfurt- Ateena lennuk hilines ning jäime pool tundi hiljaks, lennukis eriti magada ei saanud, sest laps mu selja taga karjus ( arvatavasti olid tal kõrvad lukus). Kui Tallinnast Franfurti sõites sain süüa soojavõileiva, siis teine lennuajal pakuti ravioole tomatikastemega, Toberoli šokolaadi ja kuklit. Ateena lennujaam oli päris suur ning pidin check-in-i minema, et saada bording pass, selle tegemiseks ei läinud palju aega, kuid lennufirma otsimiseks läks meeletult aega, sest lennufirmasid oli seal sadu. Seal oli check-in tegemiseks masin, et paned nime, resereerimis-vms numbri ja oledki lennul. Lennujaamas läks aeg kiirelt, sest ma proovisin saada telefonisuuna koode, aga minu telefonis töötasid need tulutult helistamisel, aga vähemalt sõnumeid saab saata. Miks ma üldse telefonikoode taga ajasin, sest mul oli tunne, et kui ma Rhodosele jõuan, siis kedagi pole mul vastas ja tahtsin üle helistada. Ateena- Rhodos lend läks kiirelt, oli huvitav ka sõita, sest ülalt alla vaatades nägin ainult linnade tulesid. Rhodosele jõudes sain kiirelt pagasi kätte, kuna Rhodose lennujaam on sama väike Tallinna oma. Väljaminnes ei olnudki mul kedagi vastas, ma ootasin ja ootasin, järksu tabas mind kurbus, äng ja ka vähe magamatus ning ma nutsin, sest olen võõrale maale tulnud ja siis sind lihtsalt unustatakse vms ära. Helistasin emale ning ta hakkas taga ajama Rhodes Now esindajat, kelle ta kaua otsimise peale kätte sai. Pavlos ütles, et ta kohe tuleb, et juba sõidab. Kui ma seal ootasin, siis venegiidid ja kreeka bussijuht vms vaatasid, et ma nii kurb ja hakkasid mind aitama, kui ma olin oma loo neile ära rääkinud: et võta takso, tule meie transfeeriga jne, Sain kokku võttes Pavlost ootada ligikaudu 2 tundi ( lõunamaalased, maniala), siis ta vabandas ja viis mind S-tähega hotelli, et ma saaksin järgmiseks päevaks välja magada.

Esimene tõsine päev ehk ma pole ikka millegi või kellegi ootamiseks loodud...

Reede hommikul panin äratuse 9ks, kuid ärkasin varem. Pavlos oli eelimisel ööl öelnud, et võtab mu 9-10 ajal, ootasin ja ootasin, kui pärast kümmet tuli üks naine küsima, et kas ma töötan siin hotellis ? Ma siis vastasin, et ei, ootan Pavlost, et ta mind Matinasse. Naine vastas, et okei, Pavlos on siin. Ma siis ootasin edasi, mõne aja pärast läksin küsima, et kus Pavlos nüüd on ? Naine vastas, et ta ka ootab mehelt käsklust, tule oota koos meiega, veel pakkusid nad mulle võileiba ja teed ( seal olid kaks tüdrukut- Lätist ja Leedust, hiljem lisands Leedu tüdruk). Natukese aja pärast tuli ka Pavlos ja nad hakasid mu abistava naisega paberimajandust tegema, hiljem tuli välja, et Pavlos ööbis samas hotellis, ainult alumisel korrusel. Läks veel, aga liikuma ma sain, mind viis ära teine Leedu tüdruk. Sõitsime- sõitsime kuni jõudsime hotell Matina juurde, küsisin igaks juhuks, et kas nad ootavad mind ? Naine: ma ei tea. Ega siis midagi.... Võtsin oma kohvri ja ronisin sisse, sees kutsuti kohe manager kohale ja et oota. Jälle ma ootasin, seal oli kaks naist: omanik ja poepidaja, väga sõbralikud, hakkasid kohe uurima, et kust ma olen, mis ma teen, kuidas hotell meeldib, rääkisid oma hotellis, et see pere hotell ja, kes kellele on ( koos nimega). Nimedega on üldse kummaline lugu mul: üldse ei jää meelde, tee mis taha :D Praegu on meeles: Peterus, Janis, Mike, T- tähega naine ja vsjoo :D Seal istudes tuli poepidaja naine rääkis juttu ja ütles: paar minutit ja tuled mulle appi, me siis läksime Snacki baari ja tegemine seal hamburgeri jne. Varsti tuli ka manager, kes oli väga sõbralik, rääkisime asjad selgeks ning ta ütles, et kui probleeme, siis rääkigu temaga, sain ka toa, kus ööbida. Tuba on kummaline: vana raadioga voodi, kaks külmkappi, pliit, voodi kõrval on kraanikauss, kapid on, aga sahtleid pole, duši all olles ei tule sooja vett :D paradiis.... Ma siis aitasin jutustaja naist edasi: ta näitas mulle, kus Snack baaris asjad käivad, tegi mulle võileiva, koorisime mune ja siis ta rääkis homsest, et pean olema 7st hommikubufees, siis ta andis mulle 5 tundi pausi. Pausi ajal rääkisin Peterusega, kes suutis 4 korda küsida: Are you hungry ? :D Ma läksin hoopis ujuma, merevesi oli minu jaoks külm, kuna olen harjunud hiljem soojal maal käima, pakuks 18-20 veetempratuur. Tagasi tulles hakkas Peterus jälle küsima, et Are you hungy. Ma siis loobusin vastuhakkamisest, ta tõi mulle ühe kreeka rahvusroa. Nad vist arvavad, et ma alanälginud ja pole toitu näinud vms :D Kella 7st hakkasin kokal abiks: tõin talle asju kätte, tegin friikartuleid, puhastasin nõusid, pesin nõusid, puhastasin jne. Ettekandja on Leedust.

Kõik on siin väga sõbralikud, abivalmid, lahked, küsivad minu kohta, Eesti jne.

Hommikubufee naine küsis igasugu asju: alustades nimest kuni poiss-sõbrani välja. Küsis: Have you got a boyfriend ? Me: No, I have not. Ta: Do not worry, you find he here. Ma: I hope not. Ja siis ta lihtsalt naeris, ei teagi kas ta tegi nalja või kuidas :D

Päeval käisin ka meres ujumas, vesi oli kuidagi külm mu jaoks, eks harjub ära.

Kalispera !

25.05 ehk esimene tõeline tööpäev

Ärkasin 15 minutit enne seitset. Läksin alla, aitasin bossil ettevalmistada buffeed ( tõin talle piima, panin toiduained lauale jne). Mõne aja pärast saabus Georgina ( buffeelaua jne eest vastutaja), kes hakkas kohe selgitama, mida ma tegema, kuhu nõud panna, kuidas pesta, kuidas lauda puhastada jne. Hommikusööjad hakkasid vaikselt saabuma ja sööma, mina koristasin nende järgi, panin buffeelauale uut toitu, koristasin köögis ja ootasin. Hiljem jälgis Georgina mu pesemist ja kommenteeris: faster-faster, I need very good cleaning and so on. Oeh, ta vist ei saa aru, et ma ei saa nii kiiresti teha, sest muidu ei tule korralikult välja, ei tea, mis saama hakkab, kui siin on üle 84 inimese. Ju siis tuleb ennast kiiresti liigutada, käed käima- käed käima :D. Aga muidu oli ta rahul, ütles paar korda: braavo ja good girl. Eks näis, mis saama hakkab homme, sest ta tahab, et ma üksi hakkaksin bufeega tegelema vist, tuleb jooksma hakata ju siis.... Georgiana ütles veel, et ära muretse ma teen sinust suurepärase nõudepesija, juu siis tulin Rhodosele nõusi pesema ja, I do not care what you are doing in the evening, I am Georgina. Noh jah... Täna sain teada, et kui kraaninupp on punane, siis sealt tuleb külm vesi ja kui kraaninupp on sinine siis sealt tuleb soe vesi, miks siis üldse need värvid seal :S :D

Ja mind häirib, et peaagu igal pool bõib suitsetada: köögis, fuajees, toas, kus iganes sa soovid. Nad vist arvavad, et kui uksed on lahti ja õhutab, siis võib. Aga tuleohutus !

Nüüd on mul 19.00ni paus, siis lähen kööki appi jälle, pesen nõusid :D.