67.päev

Täna pidin siis tööle minema 6:50ks, sest 3 inimest tulid varem sööma, kohale saabudes olin üllatanud, sest boss oli ka kohal ja lõikas leiba. Hommiku algus läks kiirelt, aga siis Georgia, kes aitas nõusid pesta, ta tundis ennast halvasti ja tunni aja pärast läks koju, aga enne jagaks käsklused kätte, mida ette valmistada. Me siis sõime hommikusööki ja hakkasime kiirelt tegutsema ehk siis pesime, koristasime põrandaid, 60 muna valmistasime ette, 15 taldriku täit sinki, 5 kaussi Kreeka jogurtit ning  4 plaadi täit puuvilju, nüüd tuleb juust veel ette valmistada, aga keegi peab seda ostma minema ehk saan öösel veel tööd teha :D  Saan siis täna 10või 11 töötada, oeeehh.
Olen väsinud, et kogu aeg midagi juhtub ja pean olema igaks elujuhtumiks valmis olema, praktiiiiika missugune ;)
Päikest !
P.S mul siin kolm eestlast ehk siis palju toredam on töötada, kui näed tuttavaid nägusid ja saad emakeeles lobiseda...

Vaba päev ehk Lindose külastamine

22. juulil oli ka mul vaba päev, aga siis ma eriti midagi ei teinud, käisin vaid vaatamas Ladiko ja Quiin randu, muidu mölutasin niisama. 23. juulil töötasin nii hommikul kui ka õhtul. Sel päeval oli raske töötada, sest kahe tüdrukul olid vabad ja päevad hommikusöögi olid vaid mina ja Bojena, Georgia. Georgia läks endast välja ja oli valmis lahkuma, aga mõne aja pärast võttis ta ennast kokku ja otsustas, et ta peab ikka siia jääma ja mind aitama ( sest hommikul kell 7 olin ma üksi, kuni kella kaheksani). Georgia läks ja äratas ülesse  nii Bojena, kes pidi tulema kell 8 ja Magda, kes töötab muidu ainult õhtul. Siis läks töö kiirelt ja lõpetasin vaid tund aega hiljem, sest pidin üksi harja ja moppiga tegema, aga see selleks. Õhtul pesin nõusid ja läks kiirelt.
Täna siis käisin laevareisil Lindoses, mis algas 9:40 ja tagasi olin 17:00. Oli väga mõnus: alguses umbes kaks tundi sõitsime Lindosesse, imeilus vesi ja veel võrratum loodus. Piltidelt näete...
Algselt siis ronisin trepiastmetest üles, külastasin suveniiripoode, vaatasin kuidas inimesed eeslitega ratsutasid ja siis käisin kaemas Akropolist, siis suutsin ära eksida ehk siis sain otsida sadamat umbes tund aega, aga õnneks leidisin üles, käisin rannas, vesi on seal hele- helesinine- võrratu lihtsalt ja vette sisse minnes oli jube soe, ei pidanudki harjuma :D
Eeslitega ratsutamine- we have here taxiiii, donkey taxii, the best one, do you want to ride, lady ? :D :D hahhaa, lihsalt jube milline turistilõks, nagu kaamlid Egiptuses, väike ringi 5 € ja suur 7 €, mina igastahes ei sõitnud, sest eeslid haisesid jubedalt ja mul polnud aega nende jaoks...
Ja rannas nägin midagi naljakat ehk pildistamine venelaste moodi. Kujutage ette: vene mees ( nagu nad on suure kõhuga ja röömsameelsed) ja teme tütar- armas, kena, kleenukene. Isa siis tahtis tütrest pilte teha ja hakkas jagama käske, et kuidas tuleb ikka jalg panna, kuidas kätt hoida ja kui sügavale vett üldse võib minna pilte tegema. Naera herneks ausalt. Ma siis olin vees, kuulasin- vaatasin mida nad seal siis askeldavad. Isa ütles tütrele, et pane käsi üles ja siis tütar tegi seda, isa kohe: ooo, super, tubli jne. Siis läks asi karmimaks, tuli käsile võta jalgade pildistamine, isa näitas ette, et tuleb jalg üles panna, käsi sinna juurde, tütar tegi seda, isa pildistas ja hõiskas: nii tublii. Nii nad seal askeldasid oma pool tundi või isegi rohkem, ei tea, kuna pidin laevale tõttama. Sellised lood siis...
Päikest ja rohkem kraade teile sinna !

Laevareisil :)

Lindos

Eeslid

Akropolis

Veepark

Toakaaslased avastasid, kuidas ma öösiti armastan magada :D 

Rannamõnud poola tüdrukutega ;)

Mulle öeldi, et teeme midagi naljakat, ma siis tegin, mida kästud :D

Hüppepilt ;) 

Baywatch :) 

Vees on kõige parem olla rannas, tingimata ! :) 

Poola- Eesti kaksikud ;) 

Minu toa-töö-ja voodikaaslane ja lihtsalt väga hea sõber ;) 

Segadus, sest tööd on palju ja koristada pole aega, lähme parem randa !!!

Poolakad, üks puudub ;) 

Meie hommikuhelbed 

Autosõit waterparki 

Georgia ja mina  

Heaven....

Pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna ;) 

Päev water parkis ja kaks vaba päeva

Mõned päevad tagasi sain teada, et 19. ja 20. juuli on mul vabad päevad, hakkasin kiiresti mõtlema, mida siis teha vabade päevade, aga ei osanudki midagi välja mõelda, vaid, et võiksin minna Rhodose vanalinna. Aga siis poola poiss ja tüdruk rääkisid, et kas ma tahaksin nendega neljapäeval tulla Water Parki, mõeldud- tehtud, muidugi olin nõus minema, mis ma ikka passin lihtsalt hotellis ja rannas ka ei saa olla kogu aeg, kuna nii palav on. http://www.water-park.gr/home.html- siit saate vaadata, kui suur on veepark Rhodosel. Hinnas täiskasvanu jaoks on 22  eurot ja laps on 15 eurot. Aga selle raha eest saab olla terve päev ! Mulle väga meeldis seal, midagi teistsugust ja vaheldusrikkast rannale ja kuumale jalutamisele. Seal oli igasuguseid erinevaid torusid- vähem ekstreemseid ja ekstreemseid. Üks atraktsioon oli selline: võtsid hoogu ja siis olid toru peal ja siis lendasid õhus paar meetrit ja siis maandusid- lasti ka vett, kõik toimus nii äkitselt, et vahepeal unustasin hingamise ära  :D Siis sõitsime erinevates torudes, kus veesure muutus ja lõpuks lamasime lihtsalt rõngaste peal rahulikult, kus oli nagu meri ja tehti ka mehhaanilisi laineid.
Reedel siis käisin leedu tüdrukute vanalinnas, kus otsisime erinevaid ostupoode ja nögin ka natukene vanalinna, aga arvan, et augustis- septembris pean tagasi minema, kuna tahaks rohkem vanalinnas käia ja rakit otsida :D
Tahaks midagi teha, aga ei oskagi midagi teha, kui lihtsalt  puhata ja hiljem arvatavasti randa minna, kuna mu jalad on suurest palavusest ja jalapeal seismisest paistes- hoian jalgu seina peal ja mitte maa peal, kui istun,a ga ikkagi, kui mingil määral kauem seista, siis lähevad kiiresti paiste.
Eile käis ka Rhodes Now omanik Pavlos siin, et kontrollida, kuidas meie olukord siin on. Pavlos küsis minult, et kuidas mul läheb, kuidas on lood palgaga ja vabade päevadega- nendega on nüüdseks okei, siis ta küsis veel, et kas me elame ikka pesumajas, ma vastasin, et jah.  Pavlos siis rääkis manageri ja bossiga.
Pavlos ütles meile, et manageri on võimalik veenda, aga bossi mitte. Ei tea, mis bossile sisse on läinud, sest viimased 3 päeva on ta kuidagi pahane ja ei taha meiega rääkida. Ja siis Pavlos rääkis veel, et nad saavad nii teha, et töötad kuu aega ja siis saad oma vabad päevad, mitte 6 päeva töötad ja üks vaba, see oleneb, kuidas nad ise tahavad teha või  hoopis, et töötad 3 kuud jutti ja alles septembris saad oma vabad päevad kätte. Pavlos arutas meiea olukorda ja ütles, et nii: kas te soovite hotelli vahetada või proovime mingil määral olukorda lahendada, et äkki nad suudavad mingi stuudio teile leida. Pärast järgekordselt arutamist bossi ja manageriga ütles Pavlos, et ma andsin neile kaks päeva aega leida mõni stuudio teile, kui nad pole midagi leidnud, siis andke mulle teada ! Eks elame ja näeme, kuna praegu pole nad meile veel midagi öelnud uue elamise kohta. Kusjuuures Pavlos tuli vaatama isegi missugustes tingimustes me elame ja esimesed sõnad olid sisse astudes: fuck off. Niii, et kole lugu... Aga keegi siin olevatest studentidest ei taha teiste hotelli kolida, sest me oleme harjunud oma tööga, teame, mis teeme ja siinsed inimesed on fantastilised isegi oma vigadega.
Täna on siis teine vaba päev, mõtlen lähen hiljem randa ja olen niisama- mölutan, muud ei midagi, on vaja vist selliseid päevi ka !
Olge siis tublid ! Päikest ! :)
P.S püüan hiljem ka pilte üles panna veepargist ja kui me tüdrukutega rannas olime ;)

Rannapäev :)

Täna oli siis tavaline tööpäev 7st kuni 11ni, oli selline rahulik, sai teiste töötajatega rääkida ja samal ajal leiba lõigata. Pärast tööd otsustasime randa minna, olime seal 4 tundi, panin küll päikesekaitset, aga tagumik kõrbes ikka ära :D Sest vaatasin ringi ja ei tahtnud kõhtu päikese poole eriti keerata ja nii see läks... Otsustasime, et homme lähme teise randa, kus on vesi imeilus sinine. Teine tööpäev tuleb kiire ja igaav ka.
Mis kolimisse puutub, siis me pole veel kolinud, sest nad pole suutnud midagi leida või lihtsalt väidavad, et neil pole meile midagi pakkuda. oeeeh...
Naljakatest juhtumisest ka: üks naine vajutas lihtsalt apelsinimahla pilti, et  mahla saada, ma läksin siis juurde, et ei- ei, te peate toru juures olevale metallosale vajutama ja seda peal hoidma. Ja teine juhtum oli: mees tahtis mahla ja ta lihtsalt seisis ja ootas, et mahl tuleks :D Kaastöötaja siis tuli ja näitas, kuidas mahl tegelikult klaasi tuleb, et ootamisega pole siin midagi tegemist :D
Ja siin on nii kummaline, et mulle sattuvad tihti klientideks veneturistid, ma siis räägin nendega oma " suurepärast vene keelt"  :D Ja nemad naeravad, et ma pudistan vene- inglise segakeelt. Ja venelased ise naeravad, et nende inglise keel on sama hea, kui minu vene keel või isegi parem :D
Aga need venelased on siin sõbralikud, räägivad minuga ja püüavad ka inglise keeles vestelda.
Otsutasime koos teiste studentidega, et aitab jamast, uus elu alaku, mis tähendab, et lähme igale poole ja vaatame kõike, mida vähegi saab ja kui aega jätkub. Eks paistab, kas peame ikka sellest kinni ka...

Neljas kord kolida...

Nii siis, sain uuesti kolida ja panen üles ka pildid kiiresti, sest nad lubasid siin, et lähemate päevade jooksul me kolime stuudiosse, oleneb kui kiiresti nad leiavad meile. WC ja dušš on  üldkasutavad ruumid, mis on muidu klientidele, kes kasutavad basseini.
Ilmad on siin väga palavad ja ma ei tea, mida teeks, kui poleks jahutavat tuult.
" Uue kodu" kõrval on pesupesemisruum ja ei mingit akent, nii et õhku eriti pole ja õhtuks läheb ruum kiiresti kuumaks. Ruumi jahutavad konditsioneerid, mis töötavad öösel ja päeval :D

Ilmselgelt meie emotsioonid :D

Garderoob 

Veel emotsioone...

Minu voodi on parempoolne

Toa kõrval olev ruum

Mis ei tapa, teeb tugevamaks...

Ega ei saa ju ükski päev ilma probleemideta olla, muidu pole elu huvitav. Kreeklased suudavad siin alati midagi " huvita " välja mõelda :D
Mõned päevad tagasi pidin Snack baaris nõusid pesema, ja ütlesin, et kes vajab mu abi jäätise või arbuusi panemisel, siis tuleb vaid mulle öelda. Alguses ei olnud väga kiire nõude pesemisega, kuna neid oli vähe, aga siis  tuli neid aina enam ja enam. Panin ainukesena Osriale magustoite. Ta tuli kööki ja ütles: pane mulle need jäätised, ma vastasin viisakalt, et kas sa saakisid praegu ise panna, kuna sa näed kui palju mul nõusid on vaja pesta. Osria: olgu, võin panna, aga siis sa pead baarmeniga rääkima. Ma oli hämmingus, et miks ma pean baarmeniga rääkima, kui boss isikulikult ütles mulle, mida ma tegema pean. Läksid mõned minutid ja kööki tulid nii baarmeni kui ka tibi. Baarmen: Mida sa tahad, et ta teeks ? Tibi ( osutades minu peale näpuga): Ma tahan, et tema paneks mulle jäätist. Baarmen hakkas karjuma, et mis sul viga on, et sa ei saa jäätist panna, kas oled loll jne!? Ma vastasin viisakalt, et Debbi ( boss) ise ütles, et ma pean nõusid pesema ja igaüks peab magustoite ise panema. Baarmen karjus edasi, et teda ei huvita, mida boss on öelnud, et tema ei karda ei bossi ega manageri jne. Ma olin muidugi endast väljas, nutsin, sest keegi pole elus sees minu peale niimoodi karjunud. Läksin siis retceptcioni, et rääkida bossile, mis juhtunud on, aga teda polnud, Snack baari jõudes sain veel sõimata, et miks ma julgesin üldse minna bossi otsima, aga siis teised õpilased asutasid mu kaiteks välja ja ütles baarmenile, et kes sa üldse selline siis oled ja miks sa niimoodi karjud teiste inimeste peale. Baarmen ütles, et see on tema viis rääkida ja teda ei huvita, et keegi nuttis jne. Hiljem baarmen tuli kööki ja ütles, et tahab teha meetingu ilma bossita, et " sõbralikult " asju arutada, aga me polnud nõus ilma bossita midagi arutama. Järgmisel päeval teadsid kõik tähtsamad ninad, mis siin juhtunud oli. Boss helistas supermarketi omanikule ja sain ka temaga rääkida ja ta rahustas mind maha, et kõik on korras, ta rääkib manageriga ise ja siis vaatab, mis edasi saab. Sest bossi poeb oli pimesoole lõikusel. Õhtul olid nii baarmen kui ka tibi endast nii heal arvamusel ja, et kõik on korras ja nemad on kõige tähtsamad siin. Aga siis boss tuli ja ma rääkisin talle veel üle, et mis oli juhtunud ja, et baarmen ei retsepteeri ei manageri ega bossi. Kõigepealt rääkisid manager ja boss tibiga, kes ütles, et kõik õpilased valetavad ja ütles selliseid sõnu, mida ei öelnud ( tibi ütles, et ma olevat öelnud, et ma ei saa talle jäätist panna, aga tegelikult ütlesin, et kas sa saaksid panna ise....). Manager kuulas ta ära ja ütles, et Kulla Osria, saad aru, et videokaamera töötas. Osria nägu vahetas mitut värvi ja ütles, et kas ta võib minna. Kell 23 oli õpilastel meeting manageriga, manager oli pahane ja ütles, et kui selline asi veel juhtub või sarnane asi, siis Osria peab oma kotid kokku pakkima ja lahkuma. Ja, et baarmen pole mitte keegi, vaid hea baaris ja jookide tegijana. Siin hotellis vastutavad asjade eest : boss ja manager, ei keegi muu. Ja, et me võime managerile 24 /7 helistada ja teda hotelli kutsuda, kui mingi probleem peaks olema. Nii, et lõpp hea, kõik hea....
Siin hotellis on toredad venelased- õde ja vend, kes tantsivad väga hästi. Kui nad saabusid ja küsisid, kust ma pärit olen, ja kuuldes, et ma olen Eestist läks noormehel nägu naerule ja lausus mulle: I love Estonia ja veel õnnelikumaks läks ta, kui ma rääkisin temaga natukene vene keeles. Ühel õhtul baari istudes ja vene noormees oli ka seal, siis vähemalt 10 korda karjus ta mulle üle baari: I love you  Estonia :D nii naljakas ikka :D
Veel teeb venelastele nalja, kui ma räägin nendega vene- inglise mixkeelt :D Sest nad saavad aru inglise keelest ka ja siis segan neid vahel :D ( Would you prefer marošenoje ili arbus :D)
Täna siis peame jälle kolima, sest hotell on kuni 3 nädalaks over booked ja, kuna maanger ei leidnud kusagil siin läheduses ühtegi stuudiot, kus saaks magada ja olla, siis jääme elama hotelli pesuruumi :D Mis minu jaoks on nagu karukoobas :D eks hiljem panen pilte ka, kui oleme kenasti sisse elanud, aga 9 inimest ühe väikse ala peal :S Ei tea, olen skeptiline... Aga eks elame ja näeme !
Päikest !

Minu voodi on aknaäärne :D

Viiekesi on tore elada :D

Meie vannituba....

Matina hotell kaugel

Hotell, kus ma olin neli aastat tagasi ( umbes)

Nudiste rand

Nudiste rand